Arkkitehtuur

Sajos lii modern já arkkitehtuur peeleest merhâšittee árvukiddodâh. Táálu valmâštui kiävtun uđđâivemáánus 2012 já lekkâsij aalmugân vuossaargâ 9.1.2012.

Saijoos arkkitehtuurkišto vuoitij Oululâš HALO-arkkitehdit Oy, mii västidij meid táálu vistekáálvuin. Válduvuávájeijen tooimâi arkkiteht Janne Pihlajaniemi Oululii Arkkithdit m3:st. Eres vuávájeijeeh lijjii arkkitehtuáppeeh Tuomas Niemielä, Milla Parkkali já arkkiteht Janne Laukka. 

Rakânâs eromâš häämi lii finnim inspiraatio sämmilij anotiiŋgâin: vuáđuhäämist puáhtá uáiniđ sämikappeer tâi viekkâba poccuu tyelji. Táálu sierâ tooimah juáháseh ton neelji sirâ čiehân. Aula páácá kaskoo kuhendâlâšjurbâ parlamentsali já maaŋgâtoimâsali kooskân. 

Muorâ kevttim spejâlist sämikulttuur, puoh kevttum muorâšlaajah kávnojeh aldakuávlust. Olgoseeinih láá ryevdivihtrilláin kieđâvuššum kuosâ. Stuorrâ saalij olgoošpaneleh láá puálusyejikieđâvuššum peeci, já sisaseh láá suávist. Meid auditorio já maaŋgâtoimâsali akustiikelementij aseh láá suáhituálbus. Vyelikáátuh já uási aulatiilij seinioosijn láá muorâmagnesiittuolbâsijn. Tuolbâseh tuáimih aakuustlâš asseen já toi ruávisvuotâ puáhtá materiaaltobdo sistilán. Lättee lii beetoon já rakânâs ruŋgo lii meid beetoon. 

Ráhtusvuávám raahtij Ramboll Finland Oy Jyväskylä já Oulu toimâttâh. 

 

Nommâ

Nommâ Sajos väljejui kišto peht já tom lii keksiim Matti Morottja. Tot lii anarâškielâ já uáivild orottuv tâi toorjâsaje. 

Taaiđâ

Taaiđâr Marja Helander čuovâkovetyejeh Tuoddârist (Tunturissa) já Nuuvt puoh šiärrâjeh (Niin kaikki kukoistaa) láá olášuttum siisâpuáttimaula lasâsiäinán já kirjeráájun. Sämitige parlamentsali seeini hervân lii Outi Pieski sämitiiŋgâin šaddee reliefi Virde-Enni-Eennâm (Virta-Emo-Maa). Parlamentsali Solju siisâpuáttim uuvsâ paaldâst liáá kyehti Nils-Aslak Valkeapää taaiđâtyeji. 

Sajos aulast ain molsošuvá taaiđâtyeji čaittuseh. 

Pirâsustevlâšvuotâ

Sämikulttuurkuávdáá energialuokittâllâm lii kijtettettee tääsist. Rakânâs energiatuodâštus vuolgâsaijeen lii PromisE-pirâsluokittâllâm luokka B. Árvusáánán lii máhđulâšvuotâ tuše love prosentist kiddoduvâin. Sajos lieggân uđâsmuvvee energiain. Káidusliegâsvuotâ puátá lájádâsâst, mii kiävttá päikkieennâmlii puáldimamnâs, smááhuid. Lieggâssierrim lii vyeligâsenergiatääsist. Laasâi já lasâseeinij U-áárvuh (lieggâsčoođâmoonnâmkiärdoo) láá eromâš vyeligááh, mii ucceed jielâ tobdo toi alda. Ráhtusij (seeinih,káttu) áimutetisvuotân láá kiddim eromâš huámmášume, mii pyereed iävtuid toi lahtâteknisii toimâm liegâsvuođâ robdâtiilijn. Meid pasâttâshuolâttâs lii luávdee, já sorttâdem ana sistees puoh uđđâsistkevttimnáál amnâsijd pápárist laasân já metallân. 

 

 

Lähde: Janne Laukka/ Marjo Tiirikka ”Sajos on oman kulttuurin talo”. Kontrahti 1/2012.