Sajos

Säämi kulttuurkuávdáš Sajos lii Sämieennâm vááimust, Aanaar markkânist. Páihálij ulmui kyeliráájjun kočodum Juvduujuuhâ, meccikuávlulâš Aanaarjävri, pegâlmâs Ocomâštuodâr sehe maaŋgâpiälásâš Aanaar vandârdemkuávlu adeleh raamih Suomâ sämikulttuur kuávdážin tubdum Anarân.

Kevtteeh

Säämi kulttuurkuávdážân šaddeh toimâvisteh Sämitiigán, sämikulttuurân kullee maaŋgâpiälásâš tooimân sehe säämi máttááttâs- já tutkâmuštooimân. Tai lasseen viäsu kuávdášlâš visteh láá maaŋgâtoimâ- já palvâlemsyergi pirrâ čokijdeijee ohtsâšvisteh: lávdástâllâm-, škovlim- já maaŋgâtoimâvisteh sehe raavâdviäsu. Ohtsâšvistij kevttim lii tehálâš uási ubâ kulttuurkuávdáá tooimâ.

Säämi kulttuurkuávdáš lii vuosâsajasávt uáivildum sämmilij jieijâs kiävtun. Tast lii meeri šoddâđ Suomâ sämmilij jiešhaldâšem sehe ellee já ovdáneijee sämikulttuur symbool, mon kuávdášlâš toimâlâš uáivilin lii sehe kattiđ ärbivuáválâš kulttuur já ovdediđ sehe uđâsmittiđ säämi ohtsâškodde-eellim.

Váldu-uáivil lasseen fáálá kulttuurkuávdáš vijđes, uđđâáigásâš já ollâtásásâš ohtsâškevttimvistij (čuákkim-, auditorio-, maaŋgâtoimâ- já lavdastâllâmsajeh sehe studiovisteh) áánsust eromâš máhđulâšvuođâid orniđ áinoošlajâsâš pirrâsist maaŋgâmuđušijd čuákkimijd, konfereensâid já tábáhtusâid.

Nuuvtpa säämi kulttuurkuávdáš lii-uv siämmáá-áigásávt sehe Suomâ sämmilij parlamenttáálu já kulttuur-, škovlim- já mättimkuávdáš já meiddei tábáhtustáálu sierâlágán čuákkimijdiskuin, muusik , elleekove- já teatterčáittusijdiskuin. Pald-paldluvâi tah uásitooimah tuárjuh nubijdis siskáldâsâidiskuin já vistijdiskuin.

Säämi kulttuurkuávdáá válduláigulâžžân tuáimá Sämitigge, mii tastoo laigut viistijd eres kevtteid. Säämi máttáátâskuávdáš lii Sämitige lasseen táálu nubbe váldukevttee. Eres táálu kevtteeh láá Aanaar kieldâ kirjerájutoimâ, Sámi Duodji ry (säämi tuájárij servi), SámiSoster ry (sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi servi), Laapi läänihaldâttâs sehe vuáđudemvuálásiih Säämi arkkâdâh já raavâdviäsu.